Koera matus

Oli üks naine, kellega mu vanaema koera jalutades sõbraks sai. Ühel päeval helistas ta meile, ise üsna endast väljas, ja ma läksin vaatama, mis lahti on. Mulle avanes järgmine vaatepilt: naabrinaise koer oli auto rataste all surma saanud; naise poeg röökis ja vehkis korjusega toas ringi, nii et verd lendas; naabrinaine ise minestas ära ja me kutsusime talle kiirabi.
Kui olukord oli pisut rahunenud, läksime pidulikus rongkäigus lähimasse puudesalusse koera matma.